Jäätmetest üldiselt
Selleks, et hoida meie elukeskkonda inimväärsena ja säästa loodusressursse, tuleb jäätmete tekkimist nii palju kui võimalik vältida ning tekkinud jäätmed keskkonnasõbralikult koguda ja käidelda. Tuleb püüelda selle poole, et jäätmeid tekiks või et prügilasse jõuaks neid võimalikult vähe. See tähendab praktilisi valikuid ja tegutsemist juba enne, kui materjal või ese muutub jäätmeks – näiteks läbimõeldud ostlemist, korduskasutust ja remondivõimaluste eelistamist.
Jäätmekäitluses lähtutakse jäätmehierarhiast, mis seab tegevused keskkonnamõju alusel eelistusjärjestusse:
Loe lisaks Kliimaministeeriumi kodulehelt
Jäätmetekke vältimine
Jäätmetekke vältimine on jäätmehierarhias kõige eelistatum variant. See hõlmab tegevusi, mida tehakse enne asja jäätmeks muutumist, et vähendada tekkivate jäätmete koguseid ning neist tulenevat ohtu keskkonnale ja inimeste tervisele. Jäätmetekke vähendamise eesmärkide täitmiseks peavad panustama nii riik, ettevõtjad kui ka elanikud. Ühiselt on võimalik saavutada puhtam elukeskkond, ringmajandusele üleminek ja kestlik loodusressursside kasutamine.
Mõned lihtsad nipid, kuidas jäätmeteket vähendada ja vältida:
- Kasuta postkastil „Ainult tellitud post" kleebist.
- Joo kraanivett.
- Joo lahtist puruteed pakitee asemel – ka odavam!
- Osta kohv oma termostopsi.
- Kasuta toidukile asemel vahakangast – seda saad ka ise meisterdada!
- Kasuta ostunimekirja, et vältida ebavajalikke oste.
- Kontrolli „parim enne" kuupäevi, et vältida toidujäätmete tekkimist.
- Eelista pakendamata puu- ja köögivilju ning teisi tooteid.
- Kiiresti mitte rikneva toidu puhul eelista suuremat pakendit.
- Keeldu kilekotist.
- Kasuta toidu tegemisel ära ülejäägid
- Serveeri mõistlikud portsjonid, sest prügikasti pole tarvis toita.
- Kui märkad, et puu- ja köögiviljad seisavad kapil niisama, siis ära lase neil halvaks minna, vaid pane sügavkülmikusse. Enamikke puu- ja köögivilju saab külmutada ning seejärel kasutada neid smuutides, suppides ja hautistes.
- Prindi vähem, kasuta kahepoolset printimist.
Jäätmeid tuleb koguda liigiti nii kodus kui töökohal, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Liigiti kogumine tähendab, et erinevat liiki jäätmeid ei segata teist liiki jäätmetega.
Majapidamises, korteriühistus, ettevõttes või asutuses tekkivaid jäätmeid on arukas koguda liigiti, sest liigiti kogutud jäätmete ära andmine on oluliselt odavam segaolme-, ehitus- ja lammutusjäätmete ära andmisest. Liigiti kogutud jäätmeid on võimalik taaskasutada või ringlusse võtta ning seeläbi on igaühel ka võimalus vähendada oma ökoloogilist jalajälge.
Erinevad jäätmeliigid
Segajäätmetesse sobivad:
- väga määrdunud ja raskesti puhastatav pakend (nt rasvane pitsakarp, heeringapakk)
- toidujäätmena tekkivad suured kondid
- toidulisandid ja vitamiinid
- kosmeetika
- mähkmed, hügieenisidemed ja tampoonid
- pakendatud pühkmed, kassiliiv, jahtunud tuhk ja loomade väljaheited
- CD-plaadid
- hüügniidiga lambipirnid
- tühjad/katkised pastapliiatsid, kirjaklambid
- suitsukonid
- kasutatud pabernõud
- klaas- sh peeglikillud
- katkised nõud (tassid, klaasid, taldrikud)
- õlised, niisked, märjad, tugeva lõhnaga, hallitanud, kopitanud, koitanud või värviga määrdunud riided ja jalanõud
Segaolmejäätmetesse ei sobi:
- biojäätmed, sh vedelad jäätmed (pane kompostrisse või biojäätmete mahutisse)
- puhtad pakendid (vii avaliku pakendipunkti, pane pakendimahutisse või vii jäätmejaama)
- puhas paber ja kartong (anna jäätmevedajale või vii jäätmejaama)
- katkised (korduskasutuseks kõlbmatud) riided, jalanõud, pehmed laste mänguasjad (vii jäätmejaama)
- patareid ja akud (vii müügikohta, jäätmejaama või ohtlike jäätmete kogumispunkti)
- väikeelektriinika, nt akulaadija ja telefonid (vii müügikohta, jäätmejaama või ohtlike jäätmete kogumispunkti)
- e-sigaretid (vii müügikohta, jäätmejaama või ohtlike jäätmete kogumispunkti)
- tule- ja plahvatusohtlikud jäätmed (jäätmejaama või ohtlike jäätmete kogumispunkti)
- ehitusjäätmed (vii jäätmejaama)
- suurjäätmed, nt diivan ja mööbliesemed (anna korraldatud jäätmeveo raames jäätmevedajale üle või vii jäätmejaama)
- ained ja esemed, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat või teisi isikuid
Biojäätmetesse sobivad:
- riknenud toit ja toidujäätmed (sh kartulikoored, pagari- ja kondiitritooted, piimatooted)
- tahked riknenud puu- ja köögiviljad, nende koored
- liha- ja kalajäätmed, kondid, kalaluud
- muna- ja pähklikoored
- pabermassist munarestid
- majapidamispaber
- pabersalvrätid
- kohvipaks, paberfiltrid
- lõikelilled, ilma potita toataimed
Biojäätmetesse ei sobi:
- tavalised kilekotid, toidupakendid
- kassiliiv, tuhk, suitsukonid
- vedelad toidujäägid, toiduõli, suured kondid
- kiletatud või vahatatudpinnaga või kileaknaga paberkotid
- küpsetuspaber
- rasvane ja raskesti puhastatav pakend, pesupulbrikarbid
- vanad ravimid
- mähkmed, hügieenisidemed
- tolmuimejakotid
- kunstlilled, küünlad
- lille- ja salatipotid
Biojäätmete äraveole on alternatiiviks jäätmete kohapealne kompostimine.
Kompostides võid vähendada ühe pere poolt tekitatavat prügi isegi lausa poole võrra. Kompostimine on lihtne ja looduslik protsess, mille käigus tarbivad bakterid, mikroorganismid, seened ja ka vihmaussid erineva päritoluga orgaanilist materjali (nagu näiteks kartulikoored, puulehed, niidetud muru jne).
Selle elutegevuse käigus tekibki biolagundatavatest jäätmetest väärtuslik ja toiteainerikas muld.
Kompostimine on kasulik nii Sulle kui ka loodusele:
- kompost on mulla väetaja ja sobib mulla kvaliteedi parandamiseks nii aiamaale, lillepeenrasse kui ka toalilledele
- kompost parandab mulla omadusi ja kunstlikke väetisi polegi vaja
- kompost aitab hoida mulla vajalikku niiskust ning head pH-taset
- kompostimine aitab hoida eemale taimede haigusi
- kompost paneb sinu köögiviljad ja lilled paremini kasvama
Vanapaberisse sobivad:
- ajalehed, ajakirjad
- kataloogid ja reklaammaterjalid
- töövihikud, paberist ja kartongist kaustikud
- trükiga ja puhas kirja- ning joonistuspaber
- kontoripaber
- papp, pappkarbid ja -pakendid
- jõupaber
- paberkotid
- kileaknata ümbrikud
- vanad raamatud (kõvade kaanteta)
- majapidamis ja wc-paberi rull
- toidu paberümbrised ja karbid (kuivainete kotid, tordikarp jm)
Vanapaberisse ei sobi:
- määrdunud või vettinud paber ja papp
- majapidamispaber
- kasutatud pabernõud
- kleepsildid, teibid
- foolium, võipaber
- kommipaberid, jäätisepaberid
- tapeet, lamineeritud või kiletatud paber
- tetrapakid, munakarbid plastikust
- kõik, mis sisaldab materjale peale paberi ja kartongi
|
|
Tühjad pakendid viia avalikesse pakendi kogumismahutisse mahutite asukohad leiad siin.
Tagatisrahaga pakend viia tagasivõtu kohta (kauplus, tagastuspunkt).
- võikarbid, salatikarbid, toiduõli pudelid
- moosipurgid
- mullikile
- konservikarbid
- purgikaaned ja pudelikorgid
- šampooni- ja dušigeelipudelid
- hambapasta- ja kreemituubid
- ketšupipudelid
- pappkastid
- kilekotid
- klaaspudelid- ja purgid
- foolium
- suitsupakid
- tühjad kodukemikaalide pudelid ja värvipurgid (pesuvahendite pudelid ja -kotid jmt)
- pudelid ilma tagatise märgistuseta
NB! Määrdunud pakendid on segaolmejäätmed!
Ruumi kokkuhoiuks tuleb pappkastid eelnevalt kokku suruda.
Pakendisse ei sobi:
- plasttooted
- hügieenisidemed ja mähkmed
- mänguasjad
- kummitooted
- riided, kingad
- ehitusmaterjal
- põllumajanduslik plast
- ohtlikke aineid sisaldavad pakendid
- ohtlike ainetega saastunud pakendid (näiteks liim, värv, lahusti)
- pakendid, mis sisaldsid toodet, mis on märgistatud kui ohtlik aine
- määrdunud või toodet sisaldavad karbid
Ohtlikud jäätmed on:
- vanad ravimid
- patareid ja akud
- päevavalgus-, kompakt- ja säästulambid, LED-pirnid
- elavhõbedat sisaldavad jäätmed (nt luminestsentslambid, vanad kraadiklaasid)
- kodukemikaalid (pesuained, puhastusvahendid, torupuhastusvahendid, küünelaki eemaldid, juukselakid, õhuvärskendid jms)
- tervishoiu ja veterinaarjäätmed (sh ravimijäätmed, kasutatud süstlad, ampullid ja muud kasutatud esemed, mis olid kokkupuutel haigestunud inimesega või loomaga)
- ohtlikke jäätmeid sisaldavad pakendid
- rotimürk ja muud biotsiidid
- taimekaitsevahendid ja muud pestitsiidide liigid
- lahustid ja lahustit sisaldavad värvi-, laki-, liimi- ja hermeetikujäägid
- happed ja leelised
- fotokemikaalid
- mootori-, käigukasti- ja määrdeõli, õlifiltrid
- ohtlikud ehitusjäätmed, sh asbesti sisaldavad ehitusjäätmed (nt asbesti sisaldav eterniit)
- klorofluorosüsivesinikke sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud seadmed
- ohtlikke aineid sisaldav õli ja rasv
- ohtlikke aineid sisaldavad pesuained
- ohtlikke aineid sisaldav puit
Lisainfo ohtlikest jäätmetest Kliimaministeeriumi kodulehel
Kodumajapidamises tekkivad ohtlikud jäätmed tuleb teistest jäätmetest eraldi koguda ja viia jäätmejaama. Raasiku valla jäätmejaam
Tekstiilijäätmed tuleb koguda teistest jäätmeliikidest eraldi. Sealjuures on oluline eraldi koguda kasutuskõlblikud esemed (kasutatud riided, jalanõud ja kodutekstiilid) ning sellised, mida enam määrdumise, kulumise vms tõttu uuesti kasutada ei saa. Kasutuskõlbmatud ja oluliselt määrdunud rõivad ja tekstiil tuleb viia jäätmejaama.
Ohtlike ainetega (näiteks õli või lahustiga) kokku puutunud tekstiilijäätmed on ohtlikud jäätmed, mis tuleb samuti üle anda jäätmejaama.
Kasutuskõlbmatu tekstiili mahutisse sobivad:
- katkised, oluliselt kulunud või määrdunud rõivad, peakatted, vööd
- katkised, oluliselt kulunud või määrdunud jalanõud
- katkine, oluliselt kulunud või määrdunud kodutekstiil
Kasutuskõlbmatu tekstiili mahutisse ei sobi:
- kasutuskõlblikud ja kvaliteetsed rõivad, jalanõud ja kodutekstiil
- muud jäätmed
Biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid on võimalik üle anda korraldatud jäätmeveo raames kogumiskotiga. Lubatud on ka nõuetele vastava kohtkompostimise toimingu rakendamine. Aiajäätmete kogumiseks sobivaid läbipaistvaid kilekotte müüakse vallamajas 2.50 euri/rull (rullis on 10 kotti).
Kui soovid aia- ja haljastujäätmeid korraldatud jäätmeveo raames üle anda, siis toimi nii:
- kogu aia- ja haljastujäätmed läbipaistvasse kilekotti. Koti kaal ei tohiks ületada 15 kg. 0,20 m3 kotte saab osta ka vallamajast 10 kotti rullis – rulli hind 2,50 eurot.
- võta ühendust jäätmevedajaga telefoninumber 640 0800 või e-post: [email protected]
- anna teada oma jäätmeveo lepingu number, aadress ja mitu kotti soovid ära anda.
- Aia- ja haljastujäätmeid viiakse tellimisel ära 2 korda kuus (paarisnädalatel neljapäeviti)
Aia ja haljastujäätmete äravedu on tasuta.
Elektroonikajäätmete eraldamine muudest jäätmetest on taaskasutamise ning jätkusuutliku tarbimise tagamiseks äärmiselt oluline.
Kui tegemist on töökorras ja korraliku seadmega, soovitame leida elektroonikaseadmele uue omaniku müümise või loovutamisega. Kui aga elektroonikaseadme eluiga on lõppenud, on võimalik see viia lähimasse jäätmete kogumispunkti.
Lähemalt elektroonikajäätmetest
Elektroonika jäätmete hulka kuuluvad:
- suured kodumasinad, näiteks pesumasinad, päikesepaneelid ja printerid
- väikesed kodumasinad, näiteks hambaharjad, elektroonilised kaalud, kohvimasinad
- telekommunikatsiooni- ja infotehnoloogiaseadmed, näiteks telefonid, akulaadijad, modemid ja tahvelarvutid
- soojusvahetusseadmed, näiteks külmkapid, kliimaseadmed
- kuvarid ning ekraanid, sh televiisorid
- lambid ja lambipirnid, ka LED-valgustid
Austa toitu jäägitult
Igal aastal läheb raisku kolmandik toidust ja see ei tähenda vaid raisatud raha, vaid raisku läheb ka toidu kasvatamiseks kulunud vesi, põllumaa, inimeste töö, pakendimaterjal ja transpordile kulunud kütus. Samal ajal on palju inimesi, kes kannatavad puudust ja austaks seda toitu. Märka kodus seisvat toitu, mida ise ei jaksa tarbida. Leia sellele rakendus, kokates või jaga seda kogukonnaga ning vii toidukappi.
3 sammu toidu raiskamise vähendamiseks:
- Planeeri söögikorrad olemasolevate toiduainete järgi.
- vastavalt nõuetele, jaga naabriga või too toiduringluskappi!
- Toidujäätmed komposti ja loo rikast mulda!
Patarei pole prügi!
- Patareid ja akud tuleb peale kasutamist koguda liigiti ning viia poodides olevatesse tasuta kogumiskastidesse või Raasiku valla jäätmejaama
- Kokku kogutud patareidest tehakse uusi patareisid, kodutehnikat ja erinevaid tarbeesemeid. Nii annad panuse, et säästa väärtuslikke metalle ja maavarasid!
Kontakt ja lisainfo
Johanna Sepmann
Keskkonnaspetsialist
Kõrgharidus (magistrikraad), loodusteadus
Viimati uuendatud 14.01.2026
